Kaheteistkümnes muna

Tahan kirjeldada kahte veebilehte läbi nende kasutatavuse. Ekviliibriumi säilimiseks valisin ühe hea kasutatavusega ja teise halva kasutatavusega. Kirjeldan läbi Jakob Nielseni 5 parameetri (õpitavus, tõhusus, meelde jäävus, veakindlus, rahulolu), mis moodustavadki kasutatavuse.

Parameetrid:

Õpitavus: Kui kergesti saab kasutamise selgeks?

Tõhusus: Kui kasutamine on selge, kas saab kiiresti vajaliku tehtud?

Meelde jäävus: Kui mõnda aega eemal olla, kas on kerge jälle ree peale saada?

Veakindlus: Kui veaaldis on? Kui kerge taastuda?

Rahulolu: Kui meeldiv kasutuskogemus?

Hea

chess.com

On malemänguportaal, kus malehuvilised saavad rinda pista teiste malehuvilistega, kes sarnasel tasemel. 

Õpitavus: Malemängu alustamine on lihtne ja arusaadav, pärast mängu analüüsitakse seda ning soovitatakse parandusi või avanguid mida harjutada. 

Tõhusus: Kasutaja saab kõik vajalikud toimingud tehtud kiiresti ning ei pea ringi ekslema mööda navigatsiooniriba. Selgelt on välja toodud menüüd: Play, Puzzles, Learn.

Meelde jäävus: Kui pole paar aastat ühtegi partiid teinud ja naased chess.com-i lehele, ei ole raske aru saada kus mida teha. 

Veakindlus: Mul ei õnnestunud eksimusi registreerida.

Rahulolu: Disain on sõbralik, lihtne. Algajad saavad õppida, oskajad teiste oskajatega rinda pista. Saab ka saavutusi koguda, mis tekitab hasarti. Tasulise versiooni eest makstes eemaldub reklaam, mis tegelikult niigi vähe silma paistab ja saab lõpmatult mängu analüüse ning seletusi. Saab ka sõpradega mängida.

Paha

academy.oracle.com

On Oracle-i poolt loodud õpiportaal, kus saab õppida Oracle-i tooteid nagu Java, andmebaas ning pilvetehnoloogiad,  hiljem võimalik ka sertifikaadi eksami teha.

Õpitavus: Jube alguses on raske aru saada, mis on õpiprogramm ja mis sertifikaatidele need ette valmistavad. Palju avaneb uusi aknaid, mis suurendab segadust. Info on lehel ja ka pdf failina. Hinnakirja leidmine on ka omaette "quest", mis lõppeb pettumusega (soolasevõitu).

Tõhusus: Selgeks saada on raske seda keskkonda ja pigem sunnib loobuma.

Meelde jäävus: Kahjuks on mul meeles ainult see, kuidas ma eelmine kord ekslesin ja nüüd kus uuesti proovisin, pidin uuesti õppima nö. nullist ning ekslema uutes akendes ja linkide rägastikus.

Veakindlus: Lihtne on sattuda nõiaringi avanevate akende ja linkidega. Sisse saab logida mitut moodi: Oracle-i kasutajana, Oracle Academy kasutajana või Oracle Academy õpilasena. Need kasutajad ei kattu.

Rahulolu: Kogemus on navigeerimise tõttu kohutav. Plussiks on hästi valitud värvid.

Allikad:

Nielseni kriteeriumid: https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_12:_Inimese_ja_arvuti_suhtlus,_ergonoomika_ja_kasutatavus

Hea: chess.com

Paha: academy.oracle.com

Ugly pilt: imdb.com

Kümnes muna

 Selles munas kirjutan, mida ma lugesin ühest kirjutisest või mis mõtteid see tekitas.

Autor kirjutas laias laastus kuidas tarkvara läbi aegade on tekkinud ning kuidas tarkvara omamise ja jagamise mudelid on muutunud läbi aegade. "Läbi aegade" ülempiir on siin 1999, mil kirjutis ilmus. 

Samuti küsib tähtsa küsimuse: Miks peaks keegi midagi tasuta tegema? Miks peaks keegi arendama tarkvara ilma selle eest raha saamata? Põhjuseid on küllaga ning paralleelid muusikaga sobivad siin kenasti, näidates tarkvara loomist kui kunstivormi. 

Eben kirjeldas ka vaba tarkvara liikumist, mis võimaldab tarkvaral "oma elu" alustada - areneda kiiremini, kuna arendamisega võib kaasa lüüa kuitahes palju huvilisi, kood on avalik. 

Teatab, et tulevikus on omanditarkvara kärbumas, et jõustruktuurid hakkavad muutuma, seda eriti interneti ilmumisega, kus tarbija saab otse juure juurde minna.

Jõustruktuurid on pidevas muutumises nii ehk naa, mis ei oleks? Minu meelest on interneti tulekuga jõustruktuurid lihtsalt natuke aeglustunud, sest väga palju andmeid on paisatud kõiksusesse ning nende haldamine, kontrollimine, tsenseerimine jne on raskendatud tekitades pragusid, millest kumab nii mõnelegi vabadust või võimalusi.

Ei tahaks väga nõus olla, et autoriõigused päris surnud on. Pigem on autoriõiguse seadused tänu internetile muutunud ülemaailmsemaks ning tekitanud vajaduse standardite järgi. Samuti on piraatlus tulnud pilti, kuna digisisu levitamine ja kopeerimine on ei ole nii raske võrreldes käegakatsutavaga.

Allikad:

Eben Mogleni essee Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright: 

    https://firstmonday.org/ojs/index.php/fm/article/view/684/594

Jay Vollmari pilt: 

    https://www.washingtonpost.com/music/2023/02/16/ai-in-classical-music/

Üheksas muna

 Mul on küll mõned munad vahele jäänud, aga nüüd on nad tagasi ja veerevad.

Sellenädalases munas kirjutan kahest inimesest, kes on juhina maailma silmis laineid löönud. 

Larry Ellison

Larryt tuntakse kui Oracle-i asutajaliiget ning juhti. Larry "valitsemise ajal" kasvas Oracle meeletult tänu Larry pro-aktiivsele tegutsemisele: uute turgude vallutamisele ja konkurentsi ära ostmisele. Ülikooli see mees ei lõpetanud, aga ärivaistu on tal küll. Tal oli juba 90-ndate lõpul kuri kahtlus, et internet on tulevik ning fokusseeris firma tegevuse esmavajalikele äritarkvara platvormidele internetis. See käik küll tavainimesi enda poole ei võitnud, kuid nullindatel ".com buumi" ajal hakkas visioon end ära tasuma ja Ellisonist sai hetkeks isegi rikkam inimene kui Bill Gates. 

Võib õelda, et Larry on juht, kes teab, kuhu suunas ta liigub ning oskab oma meeskonda sihile viia.

Scott McNealy

Scotti tuntakse kui Sun Microsystemsi asutajaliiget ning arengumootorit. Figureeris Suni juhi rollis 22 aastat. Talle meeldis tegeleda uusimate tehnoloogiatega, mõnikord vanemaid unarusse jättes. Scott toimetas suuresti "The network is the computer" slogani all, mis ei omistanud niivõrd arvutile krediiti kuivõrd selle ühendusele teiste arvutitega. Näiteks 1996-ndal aastal oli umbes 35 protsenti kogu maailma WWW servereid Suni omad. Suni tarkade inseneride kätetöö oli ka Java programmeerimiskeel, mis töötas kõikidel operatsioonisüsteemidel, nö "kirjuta üks kord, jooksuta igal pool".

Juhina oli McNealy range, kuid talle meeldis ka tööelu lõbusaks teha (tema moto: "kick butt and have fun").

Võib õelda, et Scott käis ajaga kaasas ning aitas kaasa innovatiivsete tehnoloogiate rajamisel. Tõeline arengumootor.

Allikad:

Larry pilt: Richard A. Chance 

(https://www.bloomberg.com/news/newsletters/2022-06-09/the-big-take-what-happened-when-larry-ellison-bought-a-hawaiian-island?embedded-checkout=true)

Larryst:

https://www.investopedia.com/terms/l/larry-ellison.asp

Scotti pilt: AP/Wide World Photos

Scottist:

https://www.encyclopedia.com/people/social-sciences-and-law/business-leaders/scott-mcnealy

Juhitüübid:

https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_9:_IT_juhtimine_ja_riskihaldus

Viies muna

Seekordses episoodis lahkan netisuhtluse kahte tahku, millest üks on hääbumas ning teine rohkemgi populaarseks saanud võrreldes netisuhtluse algusaegadega.

"Austa teiste inimeste aega ja võrguühendust" ei ole enam nii aktuaalne.

Kui 1990-ndatel oli netiühendus kallim, siis ei kiputud seal ka nii sees elama. Pildi alla- ning üleslaadimine võis võtta ka minuteid. Puudus ka tänapäevane suhtlusvõrgustike kanalisatsioon. Populaarne oli suhelda jututubades, kus tavaliselt kontingent saabus õhtul pärast kooli või tööd. Suhtlus sarnanes tavavestlustele, mida vürtsitas vestluskaaslaste anonüümsus ja huvitav kasutajanimi. Kirjutati ka foorumites.

Tänapäeva netisuhtlus on kommentaariumites ja suhtlusvõrgustikes kujunenud "aja surnuks löömiseks", kus juba platvorm  ise soodustab sul kergesti toota ilusat sisu gifide, emotikonide, video ja pildi lisamisega. Sellest tekib sisu, millel vähe päris sisu, ning seda tekib palju, mistõttu selle läbi filtreerimine ning iva leidmine võtab kaua aega ja on tihti juba eos "hukule määratud". 

Jaga oma teadmisi

Teadmiste jagamine on võrreldes 1990-ndatega kasvanud röögatult. Kuna internetile on nüüd kõigile kättesaadav ja iseenesestmõistetav, siis nii mõnigi otsib sealt ka abi. Kus on nõudlust, seal ka pakutakse. Oma teadmisi jagavad kõik. Peale teadjate ka mitte-teadjad ja pool-teadjad. Pahatihti on ka isiklikud arvamused ning uskumused serveeritud teadmistena. Setõttu on internetist teadmiste otsimine küll väga lihtne, aga tõe filtreerimine aeganõudev.

Allikad:

Beaviste ja Butt-headide pilt: 

https://www.imdb.com/title/tt14145426/mediaviewer/rm3366720769/

Antonio Cifrondi maal "Alter Mann hält eine Sanduhr"(Liivakella hoidev vana mees):

https://www.meisterdrucke.uk/fine-art-prints/Antonio-Cifrondi/1399300/Old-Man-holding-a-hourglass.html

Neljas muna

 Täna juhtusin suvaliselt uurima, mis elukas see SWOT-analüüs on. Ei olegi SWAT tiimi ründeplaan, aga pole ka kaugel sellest. Otsustasin proovi teha. Lehitsesin puhtjuhuslikult Eesti digiühiskonna arengukava aastaks 2030 ning otsustasin proovida.  Tegelikult on tegu tugevuste, nõrkuste, võimaluste ning ohtude kaardistamisega. Siin on minu varba vette kastmine:

SWOT:

Tugevused: 

Eesti on juba stardipakul suhteliselt hästi digitaliseeritud. Meie E-riik, e-valimised, X-tee, ja palju muid teenuseid on üle maailma tuntud. Nii tuntud, et nii mõnigi riik on otsinud koostöövõimalusi või konsultatsiooni neil samadel teemadel. Näiteks Keenia, kes otsib Eestiga koostööd, et oma e-riiki tõhusamalt luua (Allikates link).

Samuti on panustatud tugevasti itimeeste koolitamisele ning väljaõpetamisele. IT haridust saab taga nõuda 18 erinevas asutuses. Numbrid ja viimase 10 aasta statistika leiab allikatest.

Nõrkused:

Tehnoloogia kiire areng on tore, aga see tähendab ka seda, et olesolevate süsteemide ülalpidamine võtab oma rasvase lõivu.

Sellest tulenevalt on veel rohkem itimehi vaja. Eesti rahvaarv ei ole aga suurimate killast. 

Võimalused:

Võimalus anda Eesti spetsialistidele vabad käed avastamiseks, katsetamiseks, läbilöömiseks. Lasta nad nö valla, et teha midagi eepilist. Midagi, millest tulevased põlved rääkima jäävad, tekitades sellega endale mainet ja kuulsust ning ka tulevasi koostööpartnereid.

Ohud:

Uute tehnoloogiate ning arendustega on ikka nii, et turvaauke pole VEEL leitud. Kindlasti ei tohiks valvsust kaotada turvarindel. 

Allikad:

Digiühiskonna arengukava ja ilus pilt:

https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030

Keenia ja Eesti koostööst: 

https://www.err.ee/1609170466/riik-paneb-300-000-eurot-keenia-e-teenuste-arendamisse

IT õppe numbrid:

https://harno.ee/it-akadeemia-programm#uuringud-ja-analuusid

Kolmas muna

 Kirjutagem seekordselt meediakanalitest, mis kasutavad kas oskuslikult või mitteoskuslikult uusmeediat.

Vahitorn / Watctower

Ei peaks vist olema üllatus, et Vahitorn on maailma suurima tiraažiga ajakiri - u 42 miljonit(!) ning tõlgitakse üle 190 keelde ning levitatakse üle 236 riigis. Kõige parem selle juures - kõigile tasuta. Tasuta on ka valikuline vestlus ajakirja parajasti levitava inimesega. Ajakiri on illustreeritud värviliste piltidega ning tavaliselt räägib elulistest teemadest jehoova tunnistajate vaatevinklist.

Uusmeediat kautavad nad minimaalselt. Pigem hoiavad nad oma ajakirja raamatukogu jw.org veebileheküljel, kus on võimalik järgi lugeda mistahes väljaande numbrit. Minu meelest oleks Vahitorni meeskonna oskuslikult tehtud blogil kindlasti suur menu ja tooks võib-olla ka rohkem inimesi nende karja.

Nelli Teataja

Aastast 1988 ilmunud kultusleht ning ühtlasi Eesti vanim ajaleht pole mitte kuskile kadunud. Kui ei taha muserdavat rohkem tavameediat manustada, sobib Nelli ideaalselt. Libauudised ja naljalood, kuulutused ning nädalapiiga. Nagu sõõm värsket õhku.

Nelli tegutseb ka uusmeedia kanalis Facebook väga aktiivselt - postitused ilmuvad iga päev. Ka koduleht on Nellil hea, ei ole mingit maksumüüri, loe palju tahad. Ei puudu ka ürituste kajastamine, pildigaleriid. Saab ka kommentaare jätta ja lugeda. 

Sellise väikese ajalehekese kohta on tubli töö ära tehtud. Soovitan soojalt jälgida Nelli tegemisi kas siis Facebooki, www.nelli.ee kaudu või siis lõhnaval paberkandjal.

Allikad:

Pilt vahitorni jagavast mehest Suurbritannias:

Autoriks Sean Smith, ajalehest the Guardian.

https://www.theguardian.com/world/2015/jul/14/jehovahs-witnesses-evangelism-church-god-armageddon

Vahitorni statistika: 

https://www.jw.org/et/jehoova-tunnistajad/tegevus/kirjastustegevus/vahitorn-%C3%A4rgake-ajakiri/

Pilt: 

https://www.nelli.ee/

Ajalehest:

https://www.nelli.ee/ajalehest

Teine muna

Mul tekkis isu kirjutada millestki, mis toimus enne 1991 aastat ja on siiamaani kasutusel. Ja veel millestki, mis on juba aegade hämarasse jäänud.

Emotikonid

Emotikoonide sünniaeg jääb u 40 aasta taha (on pillatud Scott Fahlman-i nime 1982 aastaga seoses), kui internetis omavahel suheldes ei saanud inimesed aru kirjutise toonist. Arvutiinimeste huumorisoont aimates pole raske sellest aru saada. Ja nii saidki alguse niinimetatud vihjed: naerunäod, nutunäod, vihanäod jne.

Isiklikult mulle meeldib kui kirjutist saab lugeda mitut moodi, aga samas mulle meeldivad ka erinevad emotikoonid ja emojid ka.

Vahe seisneb selles, et emotikoonid koosnevad klaviatuuri peal leitavatest kirjamärkidest -  :), emojid on reaalsed pildid. Vaata näiteks seda suurendatud soome emojit ülal.

Ilmselgelt on emotikonid ja emojid ikka veel kasutusel ning saanud osaks ka tänapäeva popkultuurist.

Telnet

Telneti (Teletype Network) protokolli esimene versioon nägi ilmavalgust aastal 1971. Põhimõte seisneb selles, et erinevad tüüpi arvuteid saavad omavahel suhelda kasutades teatud kindlaid reegleid.

Kahjuks saadeti teksti üle Telneti tavalise teksti formaadis ning seetõttu polnud see just kõige turvalisem viis ning rahvas pöördub turvalisema SSH poole.

Allikad:

Emootikonist:    

    Ajaloost: https://time.com/3341244/emoticon-birthday/

    Soome geniaalsed emojid:  https://toolbox.finland.fi/finland-images/

Telnetist:

                Pilt: https://www.geeksforgeeks.org/introduction-to-telnet/

                Ajaloost: https://www.britannica.com/technology/Telnet

                Ametlik leht: https://telnet.org/