Kaheteistkümnes muna

Tahan kirjeldada kahte veebilehte läbi nende kasutatavuse. Ekviliibriumi säilimiseks valisin ühe hea kasutatavusega ja teise halva kasutatavusega. Kirjeldan läbi Jakob Nielseni 5 parameetri (õpitavus, tõhusus, meelde jäävus, veakindlus, rahulolu), mis moodustavadki kasutatavuse.

Parameetrid:

Õpitavus: Kui kergesti saab kasutamise selgeks?

Tõhusus: Kui kasutamine on selge, kas saab kiiresti vajaliku tehtud?

Meelde jäävus: Kui mõnda aega eemal olla, kas on kerge jälle ree peale saada?

Veakindlus: Kui veaaldis on? Kui kerge taastuda?

Rahulolu: Kui meeldiv kasutuskogemus?

Hea

chess.com

On malemänguportaal, kus malehuvilised saavad rinda pista teiste malehuvilistega, kes sarnasel tasemel. 

Õpitavus: Malemängu alustamine on lihtne ja arusaadav, pärast mängu analüüsitakse seda ning soovitatakse parandusi või avanguid mida harjutada. 

Tõhusus: Kasutaja saab kõik vajalikud toimingud tehtud kiiresti ning ei pea ringi ekslema mööda navigatsiooniriba. Selgelt on välja toodud menüüd: Play, Puzzles, Learn.

Meelde jäävus: Kui pole paar aastat ühtegi partiid teinud ja naased chess.com-i lehele, ei ole raske aru saada kus mida teha. 

Veakindlus: Mul ei õnnestunud eksimusi registreerida.

Rahulolu: Disain on sõbralik, lihtne. Algajad saavad õppida, oskajad teiste oskajatega rinda pista. Saab ka saavutusi koguda, mis tekitab hasarti. Tasulise versiooni eest makstes eemaldub reklaam, mis tegelikult niigi vähe silma paistab ja saab lõpmatult mängu analüüse ning seletusi. Saab ka sõpradega mängida.

Paha

academy.oracle.com

On Oracle-i poolt loodud õpiportaal, kus saab õppida Oracle-i tooteid nagu Java, andmebaas ning pilvetehnoloogiad,  hiljem võimalik ka sertifikaadi eksami teha.

Õpitavus: Jube alguses on raske aru saada, mis on õpiprogramm ja mis sertifikaatidele need ette valmistavad. Palju avaneb uusi aknaid, mis suurendab segadust. Info on lehel ja ka pdf failina. Hinnakirja leidmine on ka omaette "quest", mis lõppeb pettumusega (soolasevõitu).

Tõhusus: Selgeks saada on raske seda keskkonda ja pigem sunnib loobuma.

Meelde jäävus: Kahjuks on mul meeles ainult see, kuidas ma eelmine kord ekslesin ja nüüd kus uuesti proovisin, pidin uuesti õppima nö. nullist ning ekslema uutes akendes ja linkide rägastikus.

Veakindlus: Lihtne on sattuda nõiaringi avanevate akende ja linkidega. Sisse saab logida mitut moodi: Oracle-i kasutajana, Oracle Academy kasutajana või Oracle Academy õpilasena. Need kasutajad ei kattu.

Rahulolu: Kogemus on navigeerimise tõttu kohutav. Plussiks on hästi valitud värvid.

Allikad:

Nielseni kriteeriumid: https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_12:_Inimese_ja_arvuti_suhtlus,_ergonoomika_ja_kasutatavus

Hea: chess.com

Paha: academy.oracle.com

Ugly pilt: imdb.com

Kümnes muna

 Selles munas kirjutan, mida ma lugesin ühest kirjutisest või mis mõtteid see tekitas.

Autor kirjutas laias laastus kuidas tarkvara läbi aegade on tekkinud ning kuidas tarkvara omamise ja jagamise mudelid on muutunud läbi aegade. "Läbi aegade" ülempiir on siin 1999, mil kirjutis ilmus. 

Samuti küsib tähtsa küsimuse: Miks peaks keegi midagi tasuta tegema? Miks peaks keegi arendama tarkvara ilma selle eest raha saamata? Põhjuseid on küllaga ning paralleelid muusikaga sobivad siin kenasti, näidates tarkvara loomist kui kunstivormi. 

Eben kirjeldas ka vaba tarkvara liikumist, mis võimaldab tarkvaral "oma elu" alustada - areneda kiiremini, kuna arendamisega võib kaasa lüüa kuitahes palju huvilisi, kood on avalik. 

Teatab, et tulevikus on omanditarkvara kärbumas, et jõustruktuurid hakkavad muutuma, seda eriti interneti ilmumisega, kus tarbija saab otse juure juurde minna.

Jõustruktuurid on pidevas muutumises nii ehk naa, mis ei oleks? Minu meelest on interneti tulekuga jõustruktuurid lihtsalt natuke aeglustunud, sest väga palju andmeid on paisatud kõiksusesse ning nende haldamine, kontrollimine, tsenseerimine jne on raskendatud tekitades pragusid, millest kumab nii mõnelegi vabadust või võimalusi.

Ei tahaks väga nõus olla, et autoriõigused päris surnud on. Pigem on autoriõiguse seadused tänu internetile muutunud ülemaailmsemaks ning tekitanud vajaduse standardite järgi. Samuti on piraatlus tulnud pilti, kuna digisisu levitamine ja kopeerimine on ei ole nii raske võrreldes käegakatsutavaga.

Allikad:

Eben Mogleni essee Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright: 

    https://firstmonday.org/ojs/index.php/fm/article/view/684/594

Jay Vollmari pilt: 

    https://www.washingtonpost.com/music/2023/02/16/ai-in-classical-music/

Üheksas muna

 Mul on küll mõned munad vahele jäänud, aga nüüd on nad tagasi ja veerevad.

Sellenädalases munas kirjutan kahest inimesest, kes on juhina maailma silmis laineid löönud. 

Larry Ellison

Larryt tuntakse kui Oracle-i asutajaliiget ning juhti. Larry "valitsemise ajal" kasvas Oracle meeletult tänu Larry pro-aktiivsele tegutsemisele: uute turgude vallutamisele ja konkurentsi ära ostmisele. Ülikooli see mees ei lõpetanud, aga ärivaistu on tal küll. Tal oli juba 90-ndate lõpul kuri kahtlus, et internet on tulevik ning fokusseeris firma tegevuse esmavajalikele äritarkvara platvormidele internetis. See käik küll tavainimesi enda poole ei võitnud, kuid nullindatel ".com buumi" ajal hakkas visioon end ära tasuma ja Ellisonist sai hetkeks isegi rikkam inimene kui Bill Gates. 

Võib õelda, et Larry on juht, kes teab, kuhu suunas ta liigub ning oskab oma meeskonda sihile viia.

Scott McNealy

Scotti tuntakse kui Sun Microsystemsi asutajaliiget ning arengumootorit. Figureeris Suni juhi rollis 22 aastat. Talle meeldis tegeleda uusimate tehnoloogiatega, mõnikord vanemaid unarusse jättes. Scott toimetas suuresti "The network is the computer" slogani all, mis ei omistanud niivõrd arvutile krediiti kuivõrd selle ühendusele teiste arvutitega. Näiteks 1996-ndal aastal oli umbes 35 protsenti kogu maailma WWW servereid Suni omad. Suni tarkade inseneride kätetöö oli ka Java programmeerimiskeel, mis töötas kõikidel operatsioonisüsteemidel, nö "kirjuta üks kord, jooksuta igal pool".

Juhina oli McNealy range, kuid talle meeldis ka tööelu lõbusaks teha (tema moto: "kick butt and have fun").

Võib õelda, et Scott käis ajaga kaasas ning aitas kaasa innovatiivsete tehnoloogiate rajamisel. Tõeline arengumootor.

Allikad:

Larry pilt: Richard A. Chance 

(https://www.bloomberg.com/news/newsletters/2022-06-09/the-big-take-what-happened-when-larry-ellison-bought-a-hawaiian-island?embedded-checkout=true)

Larryst:

https://www.investopedia.com/terms/l/larry-ellison.asp

Scotti pilt: AP/Wide World Photos

Scottist:

https://www.encyclopedia.com/people/social-sciences-and-law/business-leaders/scott-mcnealy

Juhitüübid:

https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_9:_IT_juhtimine_ja_riskihaldus